Talvine nädalavahetus matkaautoga Lõuna-Eestis: Võru, Pokumaa ja Otepää

Talvine Võru väärib külastamist

Otsustasime uut aastat kohe alguses reisides alustada, eks näis kas see toob meile võimalust aasta jooksul veel rohkem reisida. Igatahes 1. jaanuari pärastlõunaks jõudsime Võrru, kus tervitas meid vaikselt alanud lumesadu. Park4night näitas sobivat peatumiskohta Roosisaare parklas, kuigi etteruttavalt koha kommentaar “quiet at night” oli ilmselge liialdus ja oleksime võinud ise oma varasematele kogemustele tuginedes juba teada, et suured parklad pole teps mitte rahulikud peatusmikohad, eriti reede õhtul ja värskelt sadanud lumekattega.

Kuna kohe-kohe hakkas hämarduma, parkisime auto ära ja jalutasime Roosisaare sillale, mis on Eesti üks pikemaid rippsildu ning midakaudu pääseb Roosisaare neemikule. Kusjuures autoga Roosisaarele pääsemiseks tuleb sõita tunduvalt pikem maa ümber järve mööda kitsukest metsateed.

Seejärel Tamula rannapromenaadi pidi linna. Arvestades jalutavat rahvahulka on promenaad kohalike seas väga populaarne jalutuskoht. Ja mis seal imestada – vaade Tamula järvele on kaunis, eriti tuledesäras linna taustal. Vaadet Tamula järvele ja Roosisaare sillale võib imetleda ka läbi National Geographic’u kollase akna, mis tähistab Lõuna-Eesti vaatamisväärseid paiku.

Jalutasime mööda läbi Kreutzwaldi pargi mööda Katariina alleed Võru keskväljakule. Olles küll palju Võrust läbi sõitnud, tuleb siiski tunnistada, et niimoodi linnas jalutada ei ole senini mahti olnud, millest on kahju, sest Võru on kaunis ja omanäoline linn, kus imetleda ja avastada on küll ja veel.

Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud Võru linna keskväljak on ainulaadne oma linnamööbli kujunduse poolest, mida muudetakse vastavalt hooajale ja vajadusele peopaigaks, laadaplatsiks või talvisel ajal jõulumaaks. Kui suvel platsi serval Pizza Olive’s lõõskavas päikeses lõunatades meenutasid valged rattad kaasaegset minimalistlikku kellamehhanismi, siis nüüd oli ratastest saanud imeliselt karge talvine tuledesäras võlumaa. Omapärane on Võru keskväljak igaljuhul.

Edasi jalutasime Võru nn vanale keskväljakule ning sealt taas alla Tamula ranna juurde ning tagasi Roosisaarele.

Matkaautos kerge õhtusöök ja kuna eelmisel ööl oli vana-aasta ärasaatmisega unetunde väheks jäänud, heitsime juba varakult puhkama.

Paraku meelitas värskelt mahasadanud lumi ja suur tühi parkla kohale tavapärasest rohkem noori, kes oma autot ja sõiduvõimeid proovile panid. Tagantjärele tarkusena oleks võinud me ka ise juba ette näha, et reede õhtul selline seltskond ikka linnaäärsesse valveta parklasse koguneb ja rahulikum oleks peatuda kasvõi kuskil vaikse tänava ääres. Vastu hommikut õnneks olukorda rauges, vaid tänavapuhastustraktor tegi oma tööd, nii me suikusime unne ja ärkasime alles siis kui väljas juba päris valge. Lapsed seevastu magasid terve öö nagu notid.

Hommikul tõstsime kelgud kohe välja ning jalutasime Katariina kohvikusse kohvi ja pirukate järele. Küll oli idülliline ilm, lumi krudisemas talla all, käes kuum kohv ja ahjusoojad pirukad.

Pokumaal jagub tegevust kogu perele

Edasi võtsime suuna Sangaste poole kuna sealset kanti on mitmed inimesed kiitnud. Poolel teel aga möödusime Pokumaa sildist ja kiire infokontroll ütles, et Pokumaa on avatud ja ootab lahkesti külastajaid. Pokumaal me ei olnud varem käinud ja miskipärast olid minu eeldused ning ootused hoopis teised kui reaalsus. Esiteks oli sinna sõit juba imeline mööda kitsast looklevat teed läbi lumelookas männimetsa. Kohalejõudes tervitasid meid kaks omapärast majakest ja lahke perenaine, kes tutvustas meile Pokumaa võimalusi.

Pokumaa on Edgar Valteri “Pokuraamatu” järgi loodud teemapark keset Vana-Võrumaa metsi. Pokukoja erinevatel korrustel saab tutvuda Edgar Valteri loominguga, tutvuda pokude ja teiste raamatutegelastega ning ise pokusid meisterdada. Kuna meil olid just kõik soojemad õueriided selga saanud, siis suunas majaperenaine meid kõigepealt lähedalasuva talukoha õuele kelgutama ja lubas ise senikaua uue kannutäie teed keema panna.

Pokumaa on rajatud Võrumaa ja Põlvamaa piirile metsade vahele, kus saab avastada loodust, matkata metsaradadel ning tutvuda vana taluarhidektuuriga.

Just nagu perenaine lubas, ootas meid toas soe tee meega, mis peale aktiivset kelgutamist eriti mõnusalt soojendas. Uudistasime majas ringi ja mängisime lauamängu kuni keskuse sulgemiseni. Talvel ongi keskus avatud lühemalt ja ainult nädalavahetustel. Lapsed nurusid endile välja õnneloosi, kust igaüks sai kaasa toreda meene. Meil oli Pokumaal igavesti vahva ja lahkelt kutsuti meid uuesti tagasi suvel kui rohkem tegevust õues.

Sangastes tegime söögipeatuse Rukkimajas, mis kahjuks erilist elamust ei pakkunud.

Peatuspaik otse Harimäe vaatetorni kõrval

Ööbimiseks vaatasime välja RMK äpist Harimäel asuva lõkkekoha. Olles end enam-vähem paigale sättinud ja just rääkisime omavahel, et siin vähemalt pole öösel tiirutavaid autosid, kui käänaku tagant keeras Harimäele teine matkabuss. Loomulikult ei olnud meid seltsiliste vastu midagi ja õhtu möödus lõbusalt lõkke ääres juttu ajades ning kogemusi vahetades (siinkohal tervitused Pärnu automatkajatele!).

Öö möödus tõesti rahulikult ja paar mööduvat lumesahka ei suutnud meie und kuidagi rikkuda. Hommikul tormasid lapsed kohe kelgumäele ja oi kui hästi maitses peale kelgutamist soe kakao ja võileib. Harimäe vaatetornist imetlesime vaadet lumevaibaga kaetud ümbrusele kuni saabusid esimesed suusatajad ja nende järel järgmised ja järgmised.

Otepää

Plaanis oli enne kodu teha veel põgus peatus Otepääl. Jälgisime veidi aega suusatajaid Tehvandi suusarajal, kus toimusid Eesti meistrivõistlused laskesuusatamises, ülejäänud aja veetsime saadioni kõrval kelgumäel kuni oli aeg hakata kodupoole sõitma.

Õnneks oli vaid lühike sõit ja juba mõnekümne minuti pärast jõudsime lumme mattunud koduvärava taha. Koristasime matkaauto ära, et juba mõne päeva pärast oleks auto valmis järgmiste reisijate jaoks.

Üks meie reisi eesmärk oli testida matkaauto talvekindlust, siis oli rõõm tõdeda, et mõningate ühenduskohtade lisasoojustamine ja katuseluukide tihendamine oli soojapidavusel suureks abiks. Kui muidu kippus sõidu ajal tuul elamu tagumist osa jahutama, siis nüüd oli autos püsivalt soe. Tegelikult hakkas öösel isegi liiga palav ja keerasin kütet paari kraadi võrra madalamaks. Samuti lisas mugavust gaasisüsteemile paigaldatud Truma Duo Control seade, mis ühe ballooni tühjaks saamisel lülitub automaatselt teisele balloonile. Korralikud talverehvid tagasid turvalise teelpüsimise.

Seega igati õnnestunud reis ja perega koosveedetud kvaliteetaeg!

Kui soovid samuti kogeda reisielamusi mugava matkaautoga siis võta ühendust info@moover.ee

Loe lisaks: