Klubi Eesti Karavan kokkutulek
17-20. septembril toimus Värskas Klubi Eesti Karavan poolt kokku kutsutud matkaautode ja -haagiste kokkutulek. Oleme küll juba mõnda aega klubi liikmed olnud, kuid matkaautode kokkutulekule läksime Bürstner matkaautoga esimest korda.
Saabumine Värska Talumuuseumisse
Kokkutulekule võis saabuda juba neljapäeval ja paljud seda ka tegid, meie keerasime Värska Talumuuseumi parklasse alles reedel õhtul. Korraldajad suunasid meid kohe sissepääsu lähedale parkimisplatsile, kus meie naabriteks olid matkasuvilad.ee seltskond ja teiselpool üks iseehitatud van-tüüpi matkaauto, mille peremees tuli küll kohe vabandama, et tal bussi küttetoru meie poole, aga meil polnud sellest miskit, sest kõigile oli jäetud küllaltki suured parkimisalad, pargi nii või naapidi. Etteruttavalt olgu öeldud, et vaniga naabrid osutusid äärmiselt toredateks inimesteks, kellega veel hiljemgi juttu ajasime.
Sättisime üles telgi, mille just mõni päev varem kätte olime saanud (tervitused Karavanitarvikute müüjale, kes ülimalt kiiresti kauba meieni tarnis) ja juba hõigatigi rahvast sööma. Kokkutuleku toitlustus oli organiseeritud korraldatajate poolt. Igaühel tuli vaid oma nõud kaasa võtta, et tekiks vähem prügi ühekordsete nõude arvelt, nii me siis supikauss ja lusikas kaenlas sööma suundusimegi. Seto Tsäimaja pakkus hüäd seto süüki, meid kostitati lämmi supi ja paksu pudrõga, mis värskes õhus süües maitsesid suurepäraselt.
Kõhud täis, oli aega veidi ümbruses ringi vaadata. Kohale oli saabunud 152 ekipaaži, nii ülikomplaktseid haagiseid kui tohutu suuri matkabusse, retromasinaid kui väga uusi uhkeid elamuid. Mõned oli tulnud seltskondadega, teised hoidsid rohkem omaette, lehvis nii Eesti lippe kui Saksamaa ja Soome lippe.
Varsti kutsus õhtujuht Sven Sumberg rahvast taas Seto Talumuuseumi õuele, kus tervitas meid sootska Hõrna Aare. Klubi Eesti Karavan juhatuse liige Ivar Kalev luges tervitusvande ja pidi selle traditsioonide kohaselt kinnitama pitsi hansaga, … teisegi ja lõpuks kolmandagagi :). Esines seto laulukoor Helmekaala, tehti nalja ja kokkutulnud rahvas oli mõnusas peomeeleolus. Õhtupimeduses astus lavavalgusesse Jüri Homenja, kelle aegumatu repertuaari saatel lõkke ääres poole ööni tantsu löödi. Kui külm naha vahele hakkas pugema, pugesime ka meie sooja autoelamusse, kus lapsed juba ammu õndsat und magasid. Eriti mugav ikka niiviisi peol käia, et saadad lapsed magama ja ise lähed mõne meetri kaugusele jalga keerutama. Jällegi matkaautole plusspunktid! 👍
Lüübnitsa Sibula- ja Kalalaat
Hommiku saabumisest andsid märku lähedalasuva talu kukk ja üsna varsti oli kuulda juba esimesi avanevaid karavaniuksi.
Korraldajate poolt oli organiseeritud bussitransport laupäeval toimuvale Lüübintsa Sibula- ja Kalalaadale. Eelmisel päeval olid registreerimisnimekirjad juba täis saanud, suundusime hommikul pisut kõhklustega bussipeatusse, kuid õnneks üsna varsti olid Ivari kiire organiseerimise tulemusel ka meil bussipiletid olemas ning sõit laadale algas. Lapsed olid nii elevil, oli ju mõnele see esimene kord bussiga sõita 🙂
Lüübnitsas käis juba mõnus laadamelu, pakuti nii söögi- kui joogikraami, riide- ja aiakraami ning muidugi ohtralt sibulat ja kala. Saime oma ostud tehtud ja nautida ka meeleolukat kultuuriprogrammi. Paari tunni pärast tagasiteele asudes olid põllupealsed parklad juba pilgeni autosid täis ja 3,5 km ootejärjekord lookles suisa maanteeni välja.
Tagasi “kodus” oli aeg suunduda Klubi poolt korraldatud lõunasöögile Tsäimajja, millele kohe järgnes lasteprogramm, kus lapsed said lustida mängualadel, punuda käepeala ja trükkida endale rätikud. Vahva oli näha kuidas poisid punusid omale tiimivärvides käepaelad ja mängumöll heinapallide otsas jätkus :).
Osa rahvast külastas samal ajal Seto Talumuuseumi, Reegi maja ning kohalikke vaatamisväärsusi, käidi kümblemas Värska Sanatooriumis, ümberkaudsetes metsades seenel-marjul ning tšilliti ja nauditi sooja vananaistesuve ilma.
Karavani tõmbamise võistlus
Kella 17ks suundus kõik see mees Värska staadionile, kus toimus traditsiooniline karavani tõmbamise võistlus. Omavahel võtsid mõõtu 10-pealine Klubi Eesti Karavani meeskond ja kohalikest moodustatud Seto meeskond. Eesmärgiks oli aja peale vedada 3,5-tonnist autoelamut poole staadioniringi pikkuses. Seekord olid tugevamad ja kiiremad setokad 💪 ja klubiliikmed pidid leppima auväärse teise kohaga. Vaata videot.
Peale õhtusööki suundusime õhtusele peole jalga keerutama Untsakate saatel. Meie väiksed reisisellid olid aga päevaga omajagu ringi vantsinud, seepärast suunasime peale esimest seti lapsed matkaautosse magama. Plaanisime ise veel õues õhtut nautida, aga õhutemperatuur läks ikka suht jahedaks, sestap tundus hoopis mõnusam pugeda sooja tuppa. Öö oligi üsna jahe, temperatuur vaid 4 kraadi. Õnneks matkaautos oli mõnusad 20 kraadi.
Kokkuvõtteks
Pühapäeval peale hommikusööki oli aeg asju kokku hakata pakkima. Kuna välitelk oli öisest kastest üsna märg lasime selle veel veidi päikese käes kuivada enne kui kotti pakkisime. Värskast ära sõites oli metsavaheteedel näha mitut matkaautot, kes ilusat ilma ära kasutades veel ilmselt seenemetsa lippasid.
Meie jäime igaljuhul karavanide kokkutulekuga väga rahule, saime uusi tutvusi, nautisime programmi ja ilusat sügisilma. Kohtumiseni juba järgmisel üritusel! ✌️
Vaata rohkem pilte meie FB lehelt.
Loe ka postitust “Matkaautoga Setomaal”
Loe ka postitust “Matkaautoga Võrumaal”
Kui sul tekkis huvi matkaautode vastu siis võta ühendust info@moover.ee