Klubi Eesti Karavan kokkutulek Willipu kämpingus - Reisiblogi

Klubi Eesti Karavan kokkusaamine Willipu kämpingus

Maikuu viimastel päevadel toimus Klubi Eesti Karavan kokkusaamine Peipsi ääres Willipu kämpingus (varasematest klubiüritustest saad lugeda siit).

Oodata oli üle saja autoelamu, kuuldavasti polnud kõik soovijaid peaplatsile äragi mahtunud. Mõned osalejad olid juba eelmisel päeval kohale tulnud, enamus saabusid reede pealelõunal nagu meiegi.

Kahjuks programmiga eeskava nagu Värska kokkutulekul seekord ei toimunud, millest oli muidugi kahju – klubi poolt oleks võinud vähemalt tervituskõne olla. Rahvas kogunes oma seltskondadesse ja igaüks sussutas oma grilli.

Willipu kämping asub Peipsi järve kaldal, kohapeal on suurem külalistemaja ja mõned väiksemad kämpingud. Suur muruplats mahutab rohkelt telkijaid ja automatkajaid, viimastel on võimalus kasutada elektrit ning täita-tühjendada paake. Suve- ja veemõnusid saab nautida liivasel järvekaldal.

Sibulatee. Kallaste

Ka järgmistel päevadel jätkus vabakava, kes uudistas müügilette, kes nautis värksendavaid veemõnusid, meie käisime ratastega paari kilomeetri kaugusel Kallastel.

Vändates mööda Sibulateed saab külatänavatel näha Peipsi- kandile iseloomulikke värvilisi ja eriilmelise arhidektuuriga puitmajasid, üle aia kiigates karakitsasid ja tagaaias laiuvaid sibulapeenraid. Kallastel on kaunis liivarand ning Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand.

Pilku köitis suur silt, mis viitas nõukogudeaegsele näituse, kuid kahjuks oli see silt ka kõik ja maja suletud.

Lõpuks jõudsime välja Peipsi kalapunkti. Perenaine võttis meid nii sõbralikult vastu justkui oleksime omad inimesed ja pakkus lahkelt süüa. Kalatoidud olid ülimaitsvad, ilm oli super ja nii me veetsime kalapunktis ikka tükk aega nautides head toitu ning kohalikku külaelu. Lõpuks haarasime ühe ahjusooja latika veel kaasa ja hüppasime taas ratta selga, et tagasi kämpingusse vändata.

Õhtu möödus suitsukala süües ja sõprade-tuttavatega juttu puhudes. Lapsi ei pannud nende päevade jooksul üldse tähele, need lustisid kõik omakeskis, vahepeal käidi vaid uusi sõpru meile tutvustamas.

Pühapäeva hommikul hakkasid karavanid järjest minema sõitma ning meiegi sättisime minekule. Et ilm oli kaunis päikseline, siis enne kojusõitu veel peatuse Alatskivi lossis. Lossi vastuvõtus tervitas meid jällegi äärmiselt tore perenaine, kes tegi meile lühitutuvustuse ja andis juhtnöörid lossis liikumiseks.

Pärast jalutuskäiku soovisime teha ühe kohvi ja koogi Kivi kõrtsis, aga nagu ikka kujunes sellest hoopis suurem sööming, sest Kivi Kõrtsi toidud olid ülimaitsvad. Niimoodi sai toredale nädalavahetusele pandud väärikas punkt! Aitäh Peipsi rahvas!

Vaata rohkem pilte meie Facebooki lehelt.